11.03.2010

Merehariduse toimkond

1. Ado Tikerpäe – Kalevi Jahtklubi, Hoia Eesti Merd
2. Jaano Martin Ots- purjelaualiit
3. Andres Pung – HTM, kutse ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja
4. Kaarel Toots – Saadjärve äärest, purjetamistreener
5. Laine Knude – Peipsi Kogukonna Fond, purjetamine Peipsile!
6. Eliko Petser – metoodik, Botaanikaaed
7. Lea Nilson – Pirita selts
8. Linda Metsaorg – Eru lahe rannarahva selts, pärandi kaitse, Lahemaa rahvuspargi käepikendus
9. Riina Aasma – Rannarahva Muuseum

10.  Endel Lepik – abivallavanem, mereõpe Viimsi keskkooli

11.  Raivo Kaare – Tammneeme külaselts, Tammneeme sadama rajamine

12.  Külli Jaakon – Rannarahva Muuseum,

13.  Rein Tammik – Mereakadeemia ja Merekool,

14.  Andres Jagor – Harju Kalandusühing,

15.  Jaan Rahuküla – Mustvee vene gümnaasiumi direktor

16.  Jüri Kask – Mereakadeemia, prorektor

17.  Agni Kaldma – ELF mereprogramm, koolitavad vabatahtlikke meretranspordist tulenevate õnnetuste likvideerimiseks, 2 looduskooli loodud, Murastes hea koht lastele mereõpet korraldada

L. Metsaorg: Tallinna linn eraldas vahendeid, et läbi viia merepäevad Viinistus (Tallinnast 8 kooli), ka Viimsi keskkool võtab osa. Huvitatuid koole on üle Eesti rohkem. 2009 viidi õpetajatele läbi merepäevad sealsamas.

Eru lahe selts tegi õpperajad, PRIA rahadega märgistati, 5.juunil toimub matkaradade läbimine seoses rahvusvahelise keskkonnapäevaga,

Taotlevad KIKist raha paadi jaoks, millega lapsed saavad uurimusliku õppe käigus merel käia. Marek Press on projektijuht, Jaan Manitski nõus panustama 10 protsenti, et laeva osta.

A.Kaldma : keegi võttis ühendust ELFiga, et olemas on paat, kui leitaks sellele kasutust

A.Tikerpäe: Hoia Eesti Merd (Manitski) omab ühte 11m paati

J.Lember: Kui projektitaotlus läbi ei lähe, siis saab hakata läbi rääkima Hoia Eesti Merd seltskonnaga

Infoks seda, et Läänemere projekti hakkas nüüd vedama keegi teine inimene Tartust, järjepidevus sellega katkeb. Otsus tehti kaasamata pprojekti senist juhti Linda Metsaorgu, kes on seda tööd teinud alates 80-ndate lõpust ja tulemuslikult. Ei ole reaalne ja otstarbekas, et sisemaalt hakatakse kaugjuhtimise teel koordineerima merelisi-rannalisi tegevusi

E.Lepik: Viimsis on aastaid räägitud Viimsi keskkooli merelise süvaõppe sisseviimist, kahjuks kooli poolt on initsiatiiv nullilähedane. On vaja projektijuhti, kes seda ellu viiks. Viimsi vallal on konkreetsed plaanid Rein Ottossoni purjespordikooliga, mille võiks viia Leppneeme. Sadama detailplaneering näeb seda juba ette, Viimsist on lapsi hetkel Pirtal purjetamas 100.

R.Aasma: Viimsi Vabaõhumuuseumisse planeerime tulevikus paadivalmistamist, mida saab kohapeal ka õppimas käia.

J.Lember: millised on ressursid, et rahastada nn merelist huviharidust? Üks variant projektipõhiselt, kaasatakse omafinantseeringuks äriinimesi ja näiteks KOV

Lepik: Huviharidus on 90 prossa KOV rahastada

Lember: tähtis on leida paat, millega merele minna. Laste klubilised tegevused võiks näiteks haakuda tekkiva vabatahtliku merepäästevõrgustikuga, neil on ka ujuvvahendid. See on võimalus koostöös vabatahlikega lastes huvi tekitada.

Metsaorg: oluline on panna kasvõi väike osa merelisest õppest kooli programmi, sealt tekivad huvilised ka huviharidusse

Lepik: merre juurde võiks minna juba esimeses kooliastmes, näiteks 3.klassis. Kodulugu, juurte tundmine, mereäärsetes kohtades algteadmised kohalike randlaste ajaloost, algtõed merest, ilma vaatlemine jne

Jagor: Leppneemes on ka kalurite sadam, miks mitte teha seal koostööd purjespordikooliga, kalapüüki võib ka vaatamas käia.

Lepik: Leppneeme on valla jaoks eelkõige ikkagi sadam, mis tagab transpordi Prangli saarega

Koostöövõimalusi on palju, olgu ta läbi kalurite, tekkivate töökohtade jne.

Ots:  Ei saa unustada, et meelelahutus on väga hea võimalus noorte toomiseks huvihariduse juurde.

Lember:  Tallinna Noorte Mereklubi, mis aastaid tegutses edukalt Tallinnas, on rahastuseta. Toimetab suviti Laokülas Paldiski külje all sponsorite toel. Kuna huviharidus on KOVi peal, siis tulebki läbi poliitilise tahte see asi läbi suruda

Lepik: teatud vanuseni töötab see huviharidusena, mis peab olema ka atesteeritud. Ja teatud hetkel peab see muunduma kutseõppeks

Kui on süvaharidust andvad reaal ja humanitaargümnaasiumid, siis võiks tekkida ka merenduse süvaõppega gümnaasium. Suurepärane võimalus näiteks Viimsi, või ka mõnele teisele mereäärse omavalitsuse koolile. Kui praegu jookseb koorekiht pealinna eliitkoolidesse, siis see annaks võimalusi tõsta kooli taset.

Andres Pung – olemas ka täiskasvanute huviharidus, mille vastu on suur huvi.  Ka siin võiks merenduse valdkonnal oma osa olla.

Lember: mereline huvihharidus on kallis, ainult pearaha ja vanema rahakott ei suuda seda kinni maksta.

Rein Tammik: kuna tundide arv on niivõrd suur, siis gümnaasiumid ütlevad, et neil pole huviharidust enam kuhugi panna. Finantsprobleemid – mat tehn baas, õppevahendid, materjal, praktikum – kõik see maksab ja on koolile kallis soetada. Orissaares on nüüd koolis spetsiaalsed ruumid, mis kohe avatakse. Õppe läbiviijad peavad olema kvalifikatsiooniga, sellega võib tekkida teatud kohtades probleeme.

A.Pung: 15-40 nädalat on professionaalne kutseõpe, eelõpe on kuni 15 nädalat

Kutseõpe on juba selgelt professionaalide koolitamisele sunatud.

Nn eelkutseõpe võib olla ka väiksemas mahus ja olla kutsealase suunitlusega ja iga kool saab seda teha oma vabade valikainete arvelt. Riik rahastab täit õppekava, kus on ette nähtud ka valikained, seega saab iga kool kujundada ise oma profiili.

Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis käib ainult spetsõppeasutuste kaudu (merenduse puhul siis Merekool, Mereakadeemia) ja see on selge suunaga õpetada õppekavast ära gümnaasium. Seda rahastab juba see kutsekool, kes on partneriks ja samad õpetajad. Praktika näitab, et paljud koolid teevad nii, et 10-12 klass teevad 1 kursuse juba gümnaasiumis ära ja lähevad kohe II kursusele. Eriti hea variant, et tuua õpilasi ka merehariduse juurde.

Sellisest võimalusest pole kohalolijad kuulnud.

Laine Knude: Meil on tehtud projekt et purjespoordikool luua Kallastele, kuidas saaks teha ii, et purjetamise õpetaja olemks vääriliselt makstud ja omaks tööd aastaringselt.

J.Kask: kutseõpe gümnaasiumis ja põhikoolis on riikliku tellimise raames,

Lainele soovitame valikainete baasil teha eelkutseõpet ja juba siis looma partnerluse Merekooliga v Mereakadeemiaga.

Jaan Rahuküla: praegu teevad koolid uusi õppekavasid, sept 2011 hakkavad kehtima, tulevikku saab siin planeerida. Lapsi on vähe, reaalne oleks teha igas koolis üks klass

Mustvee sadam on praegu rekonstrueerimisel, tekib sadamahoone, sealsamas on uus piirivalvekordon, kes vajab inimesi, kes oskaks järvel tööd teha.

A.Pung – Merekoolil on olnud ennem lepingud Pae ja Pakaare gümnaasiumiga, need algatused aga on millegipärast luhtunud.

J.Kask -  see, et saab otse II kursusele on uus asi nii meie kui Merekooli jaoks, seda saaks kindlasti rakendada

Kaarel Toots– Toila gümnaasiumil on ka mingi mereline süvaõpe – vist väikelaevaõpe. Läbi ringide tegevuse saab ka inimesi hiljem kutseõppe juurde.

Lember – huvitav, et kui muidu ühiskonnas merenduse huvi tõuseb siis koolides kahaneb. Peaks ikkagi üles noppima need traditsioonidega koolid, kes on varem sellega tegelenud.

Siin laua taga on hetkel huvilised koos, Kallaste kool ja merekoolid, lööge käed.

R.Tammik – merekoolil on kodulehekülg, vaadake võimalusi ja kontakteeruge kindlasti

Jagor:  meil pole Eestis ka õppejõudude järelkasvu, see teeb muret

Lember – magistriõpet ikkagi Mereakadeemia nüüd teeb mõnedel erialadel

J.Kask – kalandustehnoloog ja kalandusspetsialist erialad olid ennemalt, huvi oli väike, nüüd on 1 erialale kokku viiidud, viimasel kursusel õpib ikkagi ainult 5 inimest

Lember: kui Andres sa ajad kokku 15 inimest, siis saab ka kalanduse magsitriõpet korraldada

A.Pung:– uus õppekava annab koolidele suurepäraseid võimalusi oma profiili kujundada, sest kohustuslike ainete arv väheneb

Praegu näitab tendents, et vajadus reaalsete elukutsete järgi on olemas, selliste erialade populaarsus tõuseb, kus saab reaalseid oskusi – ameti.

Lember: ka riik peab siin taha tulema, et neid ametimehi oleks kuhugi tööle panna.

Neid asju muidugi hetkega ei paranda.

Jaano Martin Ots: ettepanek, et järgmistel kordadel peale kalanduse kõne alla võtta ka turism, rekreatsioon, mis pakuvad reaalseid töökohti seoses merendusega.

KOKKUVÕTVALT:

Gümnaasiumitel tekivad seoses uute õppekavade jõustumisega 2011 a sügisest paremad võimalused huvihariduse kaasamiseks õppekavadesse. Kindlasti peaks kasutama võimalust, kus koostöös Merekooli ja Mereakadeemiaga antakse gümnaasiumi või põhikooli osas merelist huviharidust ja lõpetanutel avaneb teatud juhtudel võimalus asuda õppima kohe II kursusele. Koole peame ka ise informeerima võimalustest ja kaasa aitama.