www.youtube.com/watch?v=7f1yK7-x_l8

Eestis üha laiemat populaarsust koguv Muinastulede öö traditsioon laieneb teistesse Läänemere riikidesse. Sel aastal süüdatakse muinastuled lisaks Eestile ja Soomele ka Lätis ja Rootsis ning kaugemalgi.

Soomes on Muinastulede öö Euroopa kultuuripealinna Turku 2011 aasta üks tippsündmusi, kuhu selleks auks on kohale kutsutud maailma purjelaevastiku paremik. Lätis ühines üleskutsega meeskond, kes korraldab Riia kultuuripealinna üritusi 2014. aastal. Ka Klaipeda linnavalitsusest on saabunud osalemisteade. Üritusest on koos Turku linnapeaga kutsutud osa võtma kõik Läänemere Linnade Liidu liikmed.

Muinastulede öö toimub traditsiooniliselt iga aasta augustikuu viimasel laupäeval. Sel aastal kutsutakse inimesi mere või siseveekogude äärde 27. augusti päikeseloojanguks. Lõkked palutakse süüdata kell 21.30 nii, et igas mereäärses kohas oleks näha vähemalt kahte lõket. Nii moodustuvad sadu kilomeetreid pikad tuledeketid. Eelmisel aastal süüdati Eesti randades üle tuhande lõkke ja mere ääres viibis ligi 40 tuhat inimest.

Muinastulede öö üleskutset levitab koos Mereblogiga ka Foundation Turku2011, Rannarahva Muuseum, Teeme Ära, ERR ja mitmed merekultuuriga tegelevad MTÜ-d. Sel õhtul süttivad avalikud lõkked mitmetes Eesti sadamates ja mereäärsetes asulates. Organiseeritud üritus toimub nii Pärnus, Toilas, Käsmus, Haapsalus, Laulasmaal, Kundas, Neemel, Viinistus, Virtsus, Kihnus, Sõrves kui ka Koguva muuseumiõue rannal, kuhu oodatakse kõiki ümberkaudseid osa saama. Tallinnas süüdatakse lõke Lennusadamas Meremuuseumi initsiatiivil ja paljudes teistes kohtades linnaosaseltside eestvedamisel.

Muistsel ajal süüdati randades lõkked, et edastada ohuteateid kaugete vahemaade taha või näidata teed merelolijatele, sel ajal kutsuti lõkkeid iidetuledeks. Üheksakümnendate algul taaselustati rannalõkete süütamine Soome saarestikus ja lõkkeid hakati kutsuma muinastuledeks. Eestlaste loodud veebilehe www.muinastuled.ee abil on üritus muutumas populaarseks ka naaberriikides.

2. veebruaril Rannarahva Muuseumis Viimsis toimuval Rannarahva Koja infopäeval räägitakse rannapiirkondade arengust: missugused projektid on käsil, missugused võimalused on ettevõtjail ja ettevõtlikel leida oma ideedele rahastust, kuidas arendatakse kalanduspiirkondi. Infopäeval on võimalik asjatundjailt nõu küsida, kogemusi jagada ning õppida teiste õnnestumistest ja vigadest. Infopäevale on võimalik registreeruda riina@rannarahvamuuseum.ee.

„Aeg on näidanud, et just teiste tegemised ärgitavad inimesi ka endas leidma jõudu ja ressursse oma kodukandis midagi korda saata,“ ütles SA Rannarahva Muuseum juhatuse liige, Rannarahva Koja eestvedaja Riina Aasma. „Rannarahva Koja infopäeva eesmärk on kokku tuua inimesed, kes tegelevad igapäevaselt rannapiirkondade arendamisega ning oskavad teistele nõu anda ja need inimesed, kes vajaksid ideid, eeskujusid ja nõuandeid, kuidas ja mida teha. Usun, et infopäeval leiab huvitavaid mõtteid igaüks, kes vähegi huvitub rannaelust ja selle arengust.“

Pildid, Rannarahva Muuseum:

www.powerhouse.ee/Viimsi/Mereleminek Randvere rannas.jpg

www.powerhouse.ee/Viimsi/Aksil valmistatud paat.jpg

Teemadest lähemalt:

LEADER-meetmest rannapiirkondade heaks. Räägib Anneli Kimmel Põllumajandusministeeriumist. Kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo juhataja tutvustab Leader-programmi arengut ja programmi rakendamise üldist skeemi, räägib milliseid võimalusi võib sealt leida tegevuste toetamiseks rannapiirkondades.

Rannapiirkondade säästev areng. Kalanduse info-, koolitus- ja nõuandekeskus. Räägib Eve Külmallik, Põllumajandusministeeriumi Kalamajanduse osakonna nõunik. Antakse ülevaade Euroopa Kalandusfondi meetme „Kalanduspiirkondade säästev areng” rakendamisest (kuidas kõik algas ja kuhu jõudnud oleme) ja selle meetme võimalustest, sh sellest, mida riik on silmas pidanud meetme rakendamisel ning mõned projektinäited (mis ei pruugi olla veel valmis).

Läänemere teadmuskeskuse projekt. Räägib Katrin Sarapuu Kõrgessaare vallavalitsusest. Antakse ülevaade plaanidest rajada Hiiumaale Kõrgessaarde multifunktsionaalne Läänemere-teemaline keskus, mis toimib nii mereharidus- ja teaduskeskusena kui ka külastusobjektina.

Ühinenud rannarahvas. Esta Tamm Liivi lahe Kalanduskogust tutvustab samanimelist projekti, millega on Pärnumaal algust tehtud.

Merele! Kaido Taberland MTÜ-st Rannamõisa Laevaselts kõneleb aktiivsest kogukonnast, mis panustab ise merenduse populariseerimisse ja oma piirkonna avamiseks merele.

Rannarahva elustiilikeskus. Alar Mik, SA Rannarahva Muuseum arendusjuht tutvustab sihtasutuse plaane rajada Viimsisse kompetentsikeskus, mis koondaks enda alla erinevaid randluse alaseid tegevusi, oskusi ja kultuuripärandit.

Vaata videovisooni uuenenud Rannarahva Muuseumist: http://www.youtube.com/watch?v=Q-U8XErPlgw

Randlus merenduse arengukavas. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Toomas Haidak räägib, mil määral on randluse arendamine sisse kirjutatud valmivasse merenduse arengukavasse

Rannarahva Festival 2011. Tutvustame suurt kolmepäevast rannarahva festivali (29-31.juuli Viimsis), mis toob külastajateni fragmendi rannaküla inimeste igapäevaelust ja tegevustest.

Lisainformatsioon:
www.rannarahvamuuseum.ee
Riina Aasma, SA Rannarahva Muuseum juhatuse liige
Tel: 50 94 272, e-post: riina@rannarahvamuuseum.ee

Päevakava

Rannarahva Koja infopäev: Rannapiirkondade rahastamine ja arenguvõimalused

2. veebruaril, kell 14.00-18.30 Rannarahva Muuseumis, Viimsis

14.00-14.15    Kogunemine, tutvumine

14.15-14.20    Tervitus, Riina Aasma, Rannarahva Koja eestvedaja

14.20-15.30    Rannapiirkondade säästev areng. Kalanduse info-, koolitus- ja nõuandekeskus. Eve Külmallik, Põllumajandusministeerium, Kalamajanduse osakonna nõunik

15.35–16.00    LEADER-meetmest rannapiirkondade heaks. Anneli Kimmel, Põllumajandusministeerium, Kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo juhataja

16.00–16.30    Läänemere teadmuskeskuse projekt. Katrin Sarapuu, Kõrgessaare vallavalitsus

16.30-17.00    Ühinenud rannarahvas. Esta Tamm, Liivi lahe Kalanduskogu

17.00-17.30    Merele! Kaido Taberland, Rannamõisa Laevaselts MTÜ

17.30-17.45    Randlus merenduse arengukavas. Toomas Haidak, Majanduse- ja kommunikatsiooniministeerium

17.45-18.15    Rannarahva elustiilikeskus. Alar Mik, SA Rannarahva Muuseum arendusjuht

Rannarahva Festival 2011. Riina Aasma

18.15 – …..                  Vaba vestlus, küsimused-vastused.

„Meil on kavas uuendada Rannarahva Muuseumi hooneid, ekspositsiooni ja üldist keskkonda nii, et sellest saaks omalaadne atraktiivse elustiilikeskus, mis toimiks üheaegselt nii külastuskeskuse, erilise auraga ürituste korraldamise koha, hariva kompetentsikeskuse kui ka Eesti kui mereriigi identiteeti kujundava kogukonnakeskusena,“ ütles SA Rannarahva Muuseum juhatuse liige Riina Aasma. „Juba täna on Rannarahva Muuseum sotsiaalselt väga aktiivne. Lisaks põnevatele näitustele toimuvad väga eripalgelised üritused alates turgudest-laatadest lõpetades suurte pidude ja teemapäevadega. Teeme koostööd ka näiteks merenduse arengukava koostamisel, kuna peame randlust üheks alustalaks mereriigiks olemisel. Jätkame kahtlemata seda traditsiooni. Samas on selge, et muuseumikompleks ja ekspositsioon vajab värskendust ja kaasajastamist, et olla tasemel moodne tõmbekeskus.“

Hoonetekompleksi renoveerimisel tekib juurde väärtuslikku ekspositsioonipinda, mis avab külastajale rannarahva ajaloo kaugemaid ja lähemaid, paremaid ja kurvemaid peatükke. Valmib nõuetekohane esemete hoidla, sisustatakse töötoad ja loengusaal, luuakse erinevaid ruumilisi võimalusi ürituste läbiviimiseks, külastajatel tekib juurdepääs temaatilisele raamatukogule, valmivad ruumid uurijatele ja asjaarmastajatele kirjanduse ja uurimistöödega tutvumiseks. Muuseumi pööningusaal hakkab meenutama puulaeva sisemust, kus ei puudu ka köisredelid ja rippkoid publiku jaoks. Naljaga pooleks võib öelda, et sellest saab vähemalt Eesti esimene multifunktsionaalne saal, kus laval või ekraanil toimuvat saab jälgida ka pikutades. Välialale tekib atraktiivne paatide park, pakkudes külastajale võimalust lähemat tutvust teha ka erinevate väikelaevade ja kalatraaleritega.

Riina Aasma sõnul lähtutakse ekspositsiooni kujundamisel atraktiivse külastuskeskuse kontseptsioonist, mistõttu on olulisel kohal osaluselamuse ja põneva ekspositsioonikava pakkumine. „Näiteks saavad külastajad tutvuda kalalaeva sisemusega, proovida, kuidas muinasaegsete paatidega vee peal püsida õnnestub või tunda ennast Kirovi kalatööstuse konservitsehhi töötajana- katsetades nii rasket liinitööd, kui ka puhata kalurikolhoosi kuulsas baaris. Ekspositsioonis on oma koht ka heli- ja lõhnaefektidel. Erinevaid tegevusi saab proovida alates traditsioonilisest tõrva ajamisest ja võrgu kudumisest tänapäeva randlaste jaoks vajalike oskusteni –ilmavaatlusest, väikelaevajuhtide kursuste, kutselise kaluri kooli ja paadimudelite õpitoani välja. Ekspositsiooniprojekti autoriks on disainibüroo Laika, Belka ja Strelka, kes on ka varasemalt silma paistnud põnevate lahenduste ja ka kõige peenemate nüansside tabamise poolest.“

Uuendatud muuseumis saab randlaste kultuuri jälgida selle autentses tähenduses: taaselustatud traditsioonilised käsitöövõtted töötubades, ülevaade rannarahva ajaloost ja tänapäevast, merelaulud, legendid, loengusarjad jne. Muuseumi potentsiaali rakendamisele saab kaasa aidata ka väga hea asukoht ning samuti ligi 40 aastat kestnud rannakülade ajaloo kogumise ja kajastamise kogemus.

Vaata pilti!

SA Rannarahva Muuseum taotleb finantseeringut EAS-i piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond, projekti kogumaksumus on 31 814 691 krooni, omaosaluse 4 772 204 krooni tagab Viimsi vald.

SA Rannarahva Muuseum on neljast eripalgelisest, Viimsi valla territooriumil asuvast muuseumist koosnev randlaste pärandit koguv ja kajastav sihtasutus, olles rannarahva omakultuuri ja ajaloolise mälu järjepidevuse hoidja, randlastele iseloomulike väärtuste teadvustaja, säilitaja, populariseerija ja arendajana Eestis ainulaadne. Rannarahva Muuseum keskendub randlaste elule erinevatel ajalooetappidel, toimetulekule, tegevusaladele, kultuurile, ülemeresuhetele ja nendega kaasnevale kultuurivahetusele. Traditsioonide taaselustamine ja teadvustamine laiemale publikule aitab kaasa uue randlaste põlvkonna kujunemisele (rannakultuuri- ja pärimust väärtustav mõttemall, uhkus Eesti kui mereriigi üle). Rannarahva Muuseum tegeleb valdkonnaga, mis tavaeestlase jaoks hakkab päästmatult unustusse vajuma, kuid mis ometi on võõrandamatu osa Eesti kultuuripärandist. www.rannarahvamuuseum.ee

Viimsi vald (www.viimsivald.ee) asub Harjumaal Tallinna linna, Maardu linna ja Jõelähtme valla naabruses. Viimsi valla pindala on 73 km², vallas on ca 16250 elanikku. Viimsi vallas on 2 alevikku, 14 küla ning 9 saart (suuremad saared on Prangli ja Naissaar).

Lisainformatsioon:
Riina Aasma, SA Rannarahva Muuseum juhatuse liige
Tel: +372 50 94 272; e-post: riina@rannarahvamuuseum.ee

Noorte ja kooliaeliste laste merelise huvihariduse võimalused, mis viiksid huvi tekkimiseni kõige merega seonduva vastu ja suunaks lapsed merega seotud elukutse valikule ning vastava kutse omandamisele mereharidussüsteemis, on puudulikud.

Peale Eesti Noorte Mereklubi hääbumist 1999.a.-l , mis omas merelises keskkonnas praktikabaasi Muhu saarel ja õppelaevu ( viimane neist „Juku“ on täna kasutuses Tallinna linnale teenuse osutamisel laevaühenduses Aegna saarega ), ei toimu sisuliselt merelist huvialategevust muul moel kui osalejatele suhteliselt kallihinnalised suvised merelaagrid ( MTÜ Noorte Mereklubi Laokülas ja teist suve Prangli saare merelaager ) ja episoodilised koolilaste väljasõidukursused merele Eru lahe piirkonnas, mis korraldatud MTÜ Eru Lahe Rannarahva Seltsi poolselt ENTK, KIK-i ja Tallinna LV rahastamisel. Ainuke kohaliku omavalitsuse poolt rahastatud noorte mereklubi on toiminud viimastel aastatel Narvas.

Lisanduvad loomulikult spordiga tegelevad huvialaringid, mis on keskendunud peamiselt purjetamisele ( Kalevi Jahtklubis Tallinnas jt.), kuid ei oma otsest seost ühes või teises merega seotud ainevaldkonnas õppega.

Üldhariduskoolides toiminud nn.merendusklasside osas, mis teostasid nn.kutsealast eelõpet ja kutseõpet üldhariduskoolis,on olukord viimasel viiel aastal oluliselt halvenenud. Lõpetanud on mereklassid Tallinnas,Pärnus ja Kundas. Peamiseks põhjuseks ressursside nappus ja probleemid rahastmisega, tugeva metoodilise keskuse puudumine Mereakadeemia Merekooli näol.
Narvas pole algust suudetud teha, kuigi seal on tugev ja initsiatiivikas Noorte Mereklubi.
Eeltoodust lähtub tõsine oht mereharidussüteemi õppeasutustele ja edaspidiselt kogu eesti merendusettevõtlusele.

Tulevikuvisioon.

Mereline huviharidus peaks jätkuma kõigis olulistes mereäärsetes suuremates valdades, kus paikneb olulisel määral sadamaid ja traditsiooniliselt on toimunud mereline ettevõtlus ( Harjumaal , Saaremaal, Hiiumaal, Läänemaal ) ja suuremates merelinnades ( Tallinn, Pärnu, Kuressaare ja Narva ).
Merelise huvihariduse taaselustamine eeldab vastavasisulise ülevabariigilise projekti käivitamist, mille koordineerijaks võiks olla HTM ning metoodiliseks keskuseks Eesti Mereakadeemia. Kohalike omavalitsuste ressursist ei piisa, et teiste valdkondadega võrdluses suhteliselt kallim merelise huvihariduse ja kutsealase eelkoolituse süsteem käivituks ja toimiks.

Seetõttu tuleb lisaks kohaliku omavalitsuse rahastamisele eraldada täiendavad vahendid riigieelarvest, taotleda tsentraalselt vastavasisulist rahastamist EL projektidest ja käivitada sisuliselt merelise huvihariduse valdkonnas nn.PPP koostöö nii erasektori ettevõtete kui ka MTÜ-ga.

Tallinna ja Harjumaa laste-ja noorte huvialane koolitus ning valikainete baasil kutsealane eelõpe toimuks Viinistu merekeskuse baasil, kus ühenduks nii loodushariduslik kui meresõiduga seonduv õpe. Viinistu Kultuuri- ja Konverentsi Keskus,ettevõtja Jaan Manitski juhtimisel koostöös Eru lahe Rannarahva Seltsiga tegutseb hetkel dokumentide vormistamisel, et alustada Merekeskuse rajamisega renoveeritavasse hoonesse Viinistul.

Eraldi ja täiendava vastavasisulise õppebaasi olemasolu oleks mõeldav ka Viimsi valla territoorimil ( vt.lisa ) ja Viimsi üldhariduskoolide baasil kuna antud piirkonnas on kooliaeliste laste kontsentratsioon eriti kõrge.

Kutsealane eelkoolitus põhikooli ja gümnaasiumi baasil ning kutseõppeasutuse poolselt läbi viidav kutseõpe üldhariduskoolis peaks toimuma vähemalt Tallinnas, Pärnus, Orissaares ja Narvas. Lisaks siseveelaevnike koolitus Tartus ( üle aasta vastuvõtt ). See ei tähenda igale poole eraldi merekoolide rajamist, Tegemist oleks ikka kohaliku üldhariduskooli või kutseõppekeskuse juures toimiva nö. kutseõppeklassi(de)ga või üldhariduskoolide valikainete baasil kutsealase õppega. Kallihinnalised valmendid ja laborid peaksid jääma mitmes osas Tallinnasse ja oleks ühiskasutatavad.

Kogu vastava merelise huvi- ja üldhgariduskoolides valikainete baasil toimuva õppe metoodiline juhendamine ja pedgoogide täiendkoolitus toimuks Eesti Mereakadeemia baasil.

J.Lember
15.06.2010 Tallinnas

Huvi tekitamiseks on vaja lapsed tuua merelisse keskkonda, kus nad saaksid tajuda ümbritsevat vahetult ja reaalselt, et tekiks nii loodustunnetus kui ka huvi uute teadmiste omandamise vastu merevaldkonnaga seonduvalt.

Mereline õpe Viimsis ühendab endas mitmeid funktsioone – mereharidus, keskkonnaharidus, mereline huviharidus ning merepäästealane praktiline väljaõpe.

Õppetöö alustamine Viimsis on võimalik olemasoleva kaasaegse muuseumi, Leppneeme sadama ja sinna rajatava õppekeskuse baasil.

Tallinna linnale kuuluv loodushariduskeskus Aegnal ei oma merehariduse ja merelise aastaringse loodushariduse teostamise kontekstis piisavat perspektiivi, sest on saarelise asukoha tõttu oluliselt piiratud ligipääsuga ning logistiliste kulude osas tunduvalt kulukam. Aegna sadam ja ümbritsev vee-ala paikneb intensiivse laevaliikluse piirkonnas ning on seetõttu laste ja noorte mereliseks tegevuseks ohtlik ja ebasobiv (kiirlaevadest tulenev murdlainetus).

Mereline õpe lastele ja noorukitele vanuses 7-18 aastat

Sihtrühmad

1.lapsed 7 – 12 eluaastat;
2.lapsed ja noorukid 13 – 18 eluaastat;

Õppe eesmärgid

7 – 12 aastaste laste puhul huvi tekitamine kõige merega seonduva vastu läbi esmaste teadmiste andmise merekeskkonnast, meresõidust ja merekultuuri pärandist;

13 – 18 aastaste laste puhul huvi tekitamine kõige merega seonduva vastu läbi teadmiste andmise merekeskkonna, meresõidu ja merekultuuri pärandi osas ning esmaste meresõiduoskuste arendamine, asetades rõhu ohutule meresõidule ja võimalikule tegutsemisele hädaolukordades.

13 – 18 aastaste vanuserühma baasil oleks süvendatud õppekava alusel võimalik omandada madruse kutse, edaspidi motoristi jt mereliste I ja II taseme kutsestandarditele vastavaid kutseid.

Õppe teostamise aluseks olevad õigusaktid
Erakooliseadus, Huvikooli seadus, Huviharidusstandard, raamõppekava.

Õppe korraldus
Teoreetiline õpe toimuks üldhariduskooli valikainete tundide arvel elukohajärgses asulas või linnas, praktiline õpe nädalavahetustel ja koolivaheaegadel Viinistu sadamakompleksi ja ümbritseva veeala baasil.

Õppe kestvus
Esimesele sihtrühmale 01. septembrist 31. maini igakuiselt 2 korda kuus 4 tundi (45 min.) , kokku 72 tundi õ/a, millele lisandub merelaager 2 nädalat (esialgne), kogu õ/k 3-aastane (216 tundi).

Teisele sihtrühmale 01. septembrist 31. maini igakuiselt 2 korda kuus teoreetilist 4 tundi ja 1 kord kuus merelises keskkonnas praktiline väljaõpe 6 tundi, kokku
126 tundi õ/a, millele lisandub merelaager 2 nädalat suvevaheajal, kogu õ/k 3-aastane (378 tundi).

Toimumise koht
Klassiruumis toimuv õpe viiakse läbi peamiselt mõne üldhariduskooli, Eesti Mereakadeemia või Meremuuseumi ruumide baasil, vastavalt võimalustele ka Viinistu muuseumis-konverentsikeskuses.

Välitingimustes toimuv praktiline õpe ja harjutused viiakse läbi Viinistu sadamakompleksi ja ümbruskonna vee- ja rannikualadel.

3 (3)

Õpetatavad ained

1. sihtrühmale
meresõidu ajalugu – ……….. tundi
merekeskkond/merefüüsika /floora /fauna – …….. tundi
merenduse üldtutvustus / s.h. ametid – ……. tundi (külastused töökohtadele)
laevad/nende tüübid/üldine laevaehitus – …….. tundi
sadamad, veeteed/märgistus – ………. tundi
laevaavariid/merepääste üldülevaade – …….. tundi
enesepääste merel/vahendid ja ohutu käitumine – …….. tundi
sõude- ja mootorpaat, liigid ja ohutu kasutamise põhimõtted – …. tundi
kalandus/kalapüük ja püügivahendid merel – ……. tundi
lindude vaatlemine rannikul/juhised ja reeglid – ……. tundi

2. sihtrühmale
meresõidu ajalugu – ……… tundi
merekeskkond/merefüüsika /hüdrometeoroloogia/floora /fauna – …. tundi
merenduse üldtutvustus / s.h. ametid – …….. tundi (külastused töökohtadele)
laevad/nende tüübid/ laevaehitus – …….. tundi
sadamad veeteed/ lootsindus/ märgistus – …….. tundi
navigatsioon – 24 tundi
vahiteenistus ja meeskonnatöö – 50 tundi
merepraktika/ ohutus/ hooldus/ lastikäsitlus/ otsad, sõlmed – 100 tundi
laeva seadmed ja ohutus – 26 tundi
töökeskkond ja sidepidamine – 20 tundi
laevaavariid/merepääste üldülevaade – ……. tundi
enesepääste merel/vahendid ja ohutu käitumine – …….. tundi
esmaabi – …….. tundi
sõude- ja mootorpaat, liigid ja ohutu kasutamise põhimõtted – …… tundi
kalandus/kalapüük ja püügivahendid merel – …….. tundi
lindude vaatlemine rannikul/juhised ja reeglid – ……. tundi

27.07.2009
Jüri Lember; jlem@online.ee

Merenduse arengukava töörühm

Ettepanekud Eesti merenduse arengukava projekti

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 31.05.2010.

Lugupeetud härra Haidak

Rannarahva Koda, kes esindab erinevaid randluse ning merenduse valdkonna organisatsioone ja huvitatud isikuid, peab oluliseks, et Eesti merenduse arengukava käsitleks ka randlust ja sellega seotud valdkondasid. Tulenevalt Rannarahva Koja seminaridel räägitust ja valdkonna arendamise vajadusest toob Rannarahva Koda alljärgnevalt välja viis olulist valdkonda, mida peaks Eesti merenduse arengukava sisaldama:

1. Merenduse arengukava projekt käsitleb hetkel vaid merendust. Merenduse kõrval peame oluliseks rääkida ka randlusest. Kui merenduse puhul on tegemist majandusharuga, siis randlus on rannaäärsete piirkondade kultuur ja elustiil, mis on merendusega tihedalt seotud ja mis on omamoodi hüppelauaks merelisel kasvatusel ning merenduse arendamisel.

2. Kindlasti tuleks arengukavas seada üheks oluliseks eesmärgiks defineerida ja võtta kasutusele mõiste randlane ning randlus. Randlaste ning randluse ja merendusega seotud ametite soodustamine ja eelisarendamine tagab ka tulevikus merendusele ja randlusele jätkusuutlikkuse ja tugeva järelkasvu.

3. Merenduse ja randluse alane turism. Siinkohal on oluline käsitleda ka muuseume, mis keskenduvad merendusele, randlusele. Olulised on ka paikkonnad, mille ajalugu on tihedalt seotud merenduse / randlusega. Eesti kui mereriigi tuntuse suurandamine. See on oluline osa meie mereriigi ajaloost ning seda tuleks kindlasti arengukavas käsitleda.

4. Meriharidusega seotud ainete õpetamine rannapiirkondade koolides koostöös kutseõppeasutustega. Vajalik tagada dialoog riigiga ja ka riigipoolne rahastatus. Praegu on mitmed koolid nõus võtma õppekavasse merendusega seotud õppeaineid, suurimaks takistuseks on ressursside puudumine.

5. Rannakogukondade kaardistamine ning erinevate toetusmeetmete ja programmide käivitamine, luues võimalusi rannakogukondade arendamiseks. Vajalik on luua riiklikud programmid, millest saavad toetusi küsida erinevad randlusega seotud organisatsioonid ja piirkonnad, et hoida elus randlusega seotud traditsioone, taastada vanu traditsioone ja arendada paikkonnale iseloomulikke randlust ja merendust propageerivaid ning populariseerivaid tegevusi.

Need ülalloetletud punktid on mõned olulised sammud, millega tuleks tegeleda järgnevatel aastatel ning mida tuleks näha ette arengukavas ja selle tegevuskavas. Olen omalt poolt nõus Rannarahva Koja nimel nende teemadega tegelema.

Lugupidamisega,

Alar Mik

Rannarahva Koda

56 456 352

Randluse ja merenduse pärandkultuuri ümarlaual osalejate pöördumine

Hr Toomas Haidak Teie

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 31.05.2010. a.

Aprillis toimus Rannarahva Muuseumis randluse ja merenduse pärandkultuuri esimene ümarlaud, mis keskendus rannarahva ajaloopärandi kogumisele: kuidas ja millisel hulgal on ajaloopärand muuseumite kogudes kajastatud, pärandi kogumine tänapäeval ja koostöövõimalused edaspidi.

Kõik osalenud muuseumid olid ühisel seisukohal, et Eesti identiteet mereriigina algab eelkõige merekultuuriga seotud ajaloopärandi väärtustamisest. Sellest lähtuvalt teevad kõik allakirjutanud pöördumise merenduse arenguva töörühmale tuua merenduse arengukavas välja merekultuuriga seotud muuseumite roll Eesti mereriigi tutvustamisel pärandi talletajana, traditsioonide elushoidjana ja elustiili väärtustajana.

Lugupidamisega,

Riina Aasma
Rannarahva Muuseumi tegevjuht
Randlust ja merendust kajastavate muuseumide ümarlaua kokkukutsuja
Eesti Meremuuseum Rannarahva Muuseum Eesti Rahva Muuseum

Rannarootsi Muuseum Läänemaa Muuseum Hanila Muuseum

Kihnu Muuseum Manija Kultuuriselts Muhu Muuseum

Osalejad:
Piret Õunapuu (Eesti Rahva Muuseum), Urmas Dresen (Eesti Meremuuseum), Helgi Põllo (Hiiumaa Muuseum), Helve Russak (Sõru Muuseum), Urmas Liit (Hiiumaa Muuseum), Teele Saar (Hiiumaa Muuseum), Raul Salumäe (Saaremaa Muuseum), Asta Veenpere (Läänemaa Muuseum), Eha Raja (Hanila Muuseum), Hilja Tüür (Muhu Muuseum), Jorma Friberg (Rannarootsi Muuseum), Mall Siniveer (Harjumaa Muuseum), Andres Noor (MTÜ Väinamere Uisk), Ott Kask (Viimsi Vallavalitsus), Eino Pedanik (Kultuuriministeerium), Dora-Alviine Kesper (Kabli Muuseum), Rene Kask (Varbla Muuseum), Salme Leas (Manija Kultuuriselts), Rein Einasto (Eesti Paeliit), Svea Aavik (Manija Kultuuriselts), Mark Soosaar (Riigikogu Saarte Ühendus), Maie Aav (Kihnu Muuseum), Aarne Vaik (Käsmu Meremuuseum), Riina Aasma (Rannarahva Muuseum), Külli Jaakon (Rannarahva Muuseum), Alar Mik (Rannarahva Muuseum)

Päevakord:
10.00-10.20    Osavõtjate registreerumine, hommikukohv
10.20-11.00    Tutvumine Rannarahva Muuseumi väljapanekuga
11.00-12.00    Sissejuhatus, osalevate muuseumide lühitutvustused
12.00-12.15    Rannarahva Muuseumi sissejuhatav ettekanne teemal „Rannarahva pärand muuseumi kogudes“
12.15-13.00    Kollektiivne mõttevahetus rannarahva pärandi teemal
- randlaste pärand erinevate muuseumide kogudes
- koostööst esemete laenutamise ja ühiste väljapanekute valdkonnas
13.00-14.00    Rannarahva eine
14.00-15.00    Kogumistöö tänapäeval, arutelu muuseumide vahelistest koostöövõimalustest
- randlaste pärandi kogumine ja kaardistamine erinevates muuseumides
- ranna ja mere pärandkultuuri kajastamine Eesti merenduspoliitika arengukavas
- veebiteavik randlust ja merendust kajastavate muuseumide kohta
- järgmise ümarlaua toimumise koha ja eestvedaja nimetamine

1. Osalejate tutvustused

Riina Aasma: Rannarahva Muuseum on asutatud 1971. aastal Kirovi kalurikolhoosi poolt. Muuseumi on vahepeal reformitud, nime muudetud, muuseum on kolinud, randluse teemaga on muuseum hakanud sügavamalt tegema viimastel aastatel. Muuseumi nime muutmine oli suurenisti tingitud sisu kokkuviimisest nimega. Ka muuseumi kogud koosnevad ainult rannarahva pärandist.

Rene Kask: Varbla Muuseum on MTÜ, kus eksponeeritakse paikkonna kalurite elu.

Dora-Alviine Kesper: Kabli Muuseum on eramuuseum, mis ei tegutse praegu aktiivselt. Viimasel ajal on kirjutatud raamatuid ja kogutud randlaste mälestusi.

Helve Russak: Sõru Muuseum on 10 aastat vana, muuseum tekkis valla „õitseajal“. Tänaseks on probleem selles, et halbadel aegadel võidakse muuseum „siia-sinna“ lükata. Emmaste valda peetakse statistiliselt kõige merelisemaks vallaks, kuna 1920-30 aastatel oli valdav osa valla rahvastikust seotud merega, seda kajastab ka muuseumi ekspositsioon.

Mall Siniveer: Harjumaa Muuseumis on vähe randlusega seotud esemeid, rohkem on mälestusi rannakülade ja randlaste kohta, mida on uurijatel võimalik kasutada.

Jorma Friberg: Rannarootsi Muuseum tutvustab eestirootslaste kultuuri alates Ruhnust kuni Naissaareni. Viimased 10 aastat on muuseumis tegeletud traditsiooniliste purjepaatide taaselustamisega. Palju tegeletakse ka merenduse ja kalapüügi näitlikustamisega.

Aarne Vaik: Käsmu Meremuuseumi omanik ja kojamees. Muuseumis on välja pandud merendusega seotud esemed. 6 juunil laseb muuseum vette 9 m pikkuse viikingilaeva. Muuseumi hoovil toimub igal suvel erinevaid sündmusi ja kontserte, Viru Folgi külastajate rekord oli eelmisel aastal 3000 inimest.

Maie Aav: Kihnu Muuseum tutvustab kihnu randlaste pärimust, kõik saare elanikud on olnud seotud merega. Praegu on muuseum kõige olulisem Kihnu kultuuri tutvustav asutus. Oluline on edaspidi teha koostööd näituste osas.

Eha Raja: Hanila Muuseumi kogud ja ekspositsioon kajastab rannatalu teemat, lisaks on eksponeeritud põllutöö ja loomapidamine.

Raul Salumäe: Saaremaa Muuseum esindab viite filiaali ja peamaja. Saaremaa Muuseumi väljapanekutes on nii merendust kui kalandust, Kuressaare linnuse püsiekspositsioonis on kajastatud ka rannatemaatiline väljapanek. Muuseumi alla kuulb ka Ruhnu muuseum. Mida nimetada mere ja rannakultuuriks? Kui uurida näiteks ruhnlasi, siis ruhnlased pidasid ennast ennekõike põllumeesteks, merendusega tegeleti siis, kui olukord seda sundis.

Helgi Põllo: Hiiumaa Muuseum tutvustab maakonna ajalugu. Kuna on tegu saarega, siis on rannaala palju. Hiiumaa rannakülad on distantsiga ja seal elati rannast kaugemal – kombineeritud eluviis, kus tegeleti nii põllumajandusega kui kalastusega. Muuseumi ekspositsioonis on merenduse osa väike. Kogudes on huvitav tavaliste santsukastide ja painutatud kerega santsukastide kogu, huvitav on ka ainukäbade kogu (400 tk). Kõike muud on samuti, kuid üksikute esemetena. Peale maakonnamuuseumi on ka veel teisi muuseumeid. Sõru on saarel tegutsev väikemuuseum. Suursadamas on suur ait ja palju esemeid, puuduvad palgalised töötajad, nad on avaldanud soovi saada meremuuseumi filiaaliks. Hiiumaa Muuseumil on käimas alakogude moodustamine ja kogude ümberkomplekteerimine – küsimus on, et kas kalandus ja merendus on oma kogu – kas teemasuund oleks mõtekas ja kuidas seda piiritleda? Muuseumi huvitab, kuidas seda rakendada ja millised on teiste kogemused. Kogumise osas sooviks muuseum pigem ise oma saarel koguda ja ei soovi laenutada teistest piirkondadest Hiiumaa asju.

Hilja Tüür: Muhu Muuseum asub ajaloolise kaluriküla keskel, on vähe eksponaate ja vähe on uuritud rannaelu. Oleks loomulik, et külal on oma kaluriküla muuseum – Muhumaa sadam on EL rahade toel ära arendatud ja kalapüügist ei ole seal midagi märgata, kõik kalandusega seonduv on kadumas.

Raul Salumäe: mina näen positiivset visiooni Muhu Muuseumi puhul – põliskülana võiks seal tähelepanu pöörata näiteks rannaküla põllumajandusele. Koguvas on neid lõike, mida saaks kalandusest ettepoole tõsta.

Urmas Dresen: Eesti Meremuuseum on asutatud 1935 aastal, muuseum on kõike merenduse ja randlusega seotut kogunud. Muuseumis on materjalid kogu Eesti rannaala kohta – kõigist on midagi. Kõike on, aga midagi pole süvitsi. Põhiekspositsioonis on kalandus kajastatud neljanda korruse saalis. Tahame ka Paksu Margareeta ekspositsiooni uuendada lähiaastatel.

Helve Russak: küsimus meremuuseumile, kas nähakse merendust ja randlust kajastavate muuseumide võrgustikku oma toimiva süsteemi osana?

Urmas Dresen: ikka näeme, praegu on tulnud initsiatiiv valdkonna muuseumid kokku kutsuda Rannarahva Muuseumil, meremuuseum näeb selles ainult positiivset

Piret Õunapuu: Eesti Rahva Muuseum on 101 aastat vana. Mina pole tegelenud rannarahva valdkonnaga, olen kokku puutunud rannarootsi pärandiga ja käinud seda välitöödel kogumas. ERM-is ei ole inimest, kes tegeleks rannarahva teemaga. A. Luts oli viimane, kes selle valdkonnaga tegeles. Püsinäitusel on esemeid välja pandud ja näitustega seoses on neid ka uuritud. Muuseumi kogud selles valdkonnas on head ja materjali on väga palju. Võimalik, et uues ekspositsioonis saab ka randluse teema kaetud.

Asta Veenpere: Läänemaa Muuseum on eelkõige maakonnamuuseum ja kogud on natuke siit-sealt, merendust/kalandust on kogudes samuti. Kogutakse üsna palju rannarahvaga seotud esemeid. Ekspositsioonis on merendus ja kalandus esindatud – on ehitatud väikene laevakere ja pandud välja meresõiduga esemeid, fotosid, kalapüügivahendeid. Nõukogude ajal oli muuseumis heal tasemel kalurikolhooside ja kalakombinaadi tegevus kajastatud. Merenduse osas vaatame Rannarootsi Muuseumi poole, kellega teeme koostööd. Annetusi tuleb vähe, kui on suuremad esemed, siis vastu ei võta.

Mark Soosaar: Riigikogu Saarte Ühendus tervitab kõiki osalejaid. Esmaspäeval sai menetlusse antud Põhiseaduse muudatusettepanekud, kus on kirjas, et igaüks on kohustatud hoidma kultuuripärandit ja riik ning KOV peavad ennistama ja hoidma kultuuripärandit. Tänapäeval on lõppenud oma käega tehtud esemete kasutamine, kuna tarbime vabrikutooteid. Originaalseid esemeid enam juurde ei tule ja see pärand on oluline. Kuna on tekkinud palju väikemuuseume, siis on tähtis luua võrgustik. Oleme 2007 aastast alustanud Manijale kalurimuuseumi rajamist. On ka üks küsimus – kas muuseumid on kultuuriasutused või turismiasutused?

Andres Noor: MTÜ Väinamere uisk alustas oma tegevust rohkem kui aasta tagasi, eesmärk on rekonstrueerida Väinamerel kasutatud uisk. Vahepeal plaanid laienesid ja tekkis idee teha ka kõik juurde kuuluv – uisusaun (uisusulaste ööbimiskoht), tõrvakoda, köiekeetmine jm. Tugipunkt on Koguva külas, sealse küla rannas on plaan uisk valmis teha. Rahastamisotsus on esmatasandiorganitelt positiivne, PRIA-st selgub lõppvastus. Uisusaunast saaks teha teemamuuseumi, kuhu kogude esemeid, fotosid, mis on seotud uisuga. Oleme seni leidnud 3 fotot uisu kohta, oleme leidnud ka ühe ressi ning ühe lauda lagi on tehtud uisu laudadest ja kaartest.

Eino Pedanik: Kultuuriministeerium on käivitanud Kihnu kultuuriprogrammi ja saarte pärimusliku keskkonna programmi. Oleme toetanud välitöid, kogumist, näituseid. Loodan, et programmid jätkuvad ja koostöö muuseumidega kestab.

Rein Einasto: Eesti Paeliit esindab pankrannikut, mis on seotud otseselt eesti mereajalooga. Oleme ainus riigiga rahvas, kel pole pealinnas geoloogia muuseumi, meil on rikkalik geoloogia. Paeliidu mõte on, et reserveeritakse pealinnas Lasnamäel üks koht, kus paeklinti saaks ka tulevikus näha ja seal saab eksponeerida paekalda ajalugu rikkalikku kivististe väljapanekuga. Ka esinduslikud paeesemed pandakse välja.

2. Ettekanne teemal „Rannarahva pärand muuseumi kogudes“

Alar Mik presenteeris Rannarahva Muuseumi kogudes leiduvaid randlusega seotud esemeid. Ettekande eesmärgiks oli näidata kokkutulnuile, et rannarahva pärand ei seisne pelgalt kalastusvahendites ja paadiga seotud esemetes.

3. Arutelu muuseumide kogude ja kogudega seonduvatel teemadel

Alar Mik: Rannarahva Muuseumi eesmärk selle teema tõstatamisel seisneb selles, et saada rohkem teada, mida teistel valdkonna muuseumidel kogudes on – millised teemad on kajastatud, mis esemeid ja kollektsioone kogudes leidub.

Mark Soosaar: mina pööraks tähelepanu sellele, et on vaja täiustada seadust sellekohaselt, kui ese muutub museaaliks, siis on ta üldrahvalik vara. Muuseumides on üks probleem ka see, et dubleeritakse esemeid. Samas jällegi riskide hajutamiseks on hea, et seda tehakse – ühel muuseumil ese hävib, aga teisel muuseumil on see ese alles. Vaja oleks ka väikemuuseumide kogud arvutisee kanda, et vältida laialitassimist. Kogude säilimine ja avalik teave on oluline.

Aarne Vaik: erakollektsioone on vaja tunnustada, uurijad ei tea nendest midagi.

Helgi Põllo: kuidas on defineeritud randlane ja randlus?

Piret Õunapuu: see definitsioon pole geograafiline probleem, vaid pigem piiritlus, kus põhiline elumõte oli seotud merega.

Raul Salumäe: arvan teisiti, G. Ränk rõhutas, et 10-15 km rannast oli segamajandus, kus tegeleti põllumajandusega aga puututi kokku kalapüügiga. Kalapüük / kaluritalud kadusid kohe ära, kui tekkisid mingid kataklüsmid. M. Soosaare mõtet jätkates saab muuseumi ühetaolisusel lähtuda kahest vaatevinklist. Näiteks rannarootsi poolt probleemi pole, see on ühele piirkonnale omane teema. Võrguhark kajastab näiteks piirkondlikku identiteeti ja seda võib mitmetes muuseumides leida. Oleks vaja kajastada randlust teemapõhiselt. Loeksin mõned pähe karanud teemad – Muhus oli 5 kaldanoota (suurt nootkonda) enne tammi, Muhu saare postivedu, kaluriasumid linnade juures (nt Kalamaja).

Helve Russak: viimasel ajal on suund, et lähtutakse kultuurikesksusest.

Helgi Põllo: rannarahva kultuur – kas Rannarahva Muuseum on seda mõistet omale defineerinud?

Mark Soosaar: seadusesse on probleem suruda sisse randlase/randluse mõistet. Seda vajaks ka kalapüügiseadus. Soovime seadustada randlase. Variant on teha seda läbi KOV-ide, kes hakkaks registreerima püsielanikke. Üks asi on kogumine, vaja on ka muuseumidelt aktiivsust, et traditsioonilist eluviisi jätkata.

Raul Salumäe: püsielaniku teema on libe tee, KOV-id võivad siinkohal hakata maksumaksjaid omale nimekirja panema, mitte sisu jälgima

Piret Õunapuu: ettepanek on haarata ka randluse pärandkultuuri ümarlauda Peipsi piirkond.

Riina Aasma: nendele tehti samuti ettepanek osalemiseks, kuid nad ei saanud tulla, siseveed on samasugune rannarahvas nagu mereäärsed elanikud

Külli Jaakon: Peipsi piirkonnas on vaid Peipsi järve muuseum, mis praegu kolib ja vanausuliste muuseumid, kus randlust ei eksponeerita

Urmas Dresen: Põhja-Euroopa piirkonnas tegutseb merekultuuripärandi töögrupp. Septembris on järgmine kogunemine. Seal on inimesed meremuuseumitest, kui ka muinsuskaitse ja kultuurisektorist.

Alar Mik: vastuseks Hiiumaa Muuseumile randluse definitsiooni kohta. Me võtsime sõna „randlus“ kasutusele seetõttu, et merendus tähendab eelkõige majandusharu, kuhu kuulub meresõit, kaubandus jne. See, mis toimub rannakülades – paadiehitus, võrgutööd, kalapüük – see ei ole merendus, see on randlus. Meie jaoks ongi randlus valdkond, mis hõlmab enda alla rannaäärse piirkonna elanike tegevused ja kultuuri.

Rein Einasto: loodusteaduses on randla vee ja maa kontakti ala ja randlus on väga hea sõna iseloomustama seda valdkonda.

Mark Soosaar: näen neid tendentse, et valitsus liigub suunas, kus kultuur on hea, aga seda on niipalju, kui majandus seda võimaldab. On ohtlik tendents, et muuseumeid loetakse kultuuriobjektideks. Mitmetes programmides on kultuur mitteabikõlbulik, aga turism saab toetust. Regionaalministri büroo väidab, et muuseumil pole pistmist turismiga.

Helve Russak: üks asi on turismiroll, teine asi on see, et muuseum on ka loomemajanduse osa.

Helgi Põllo: muret teeb see, et rahastusprogrammid defineerivad ümber mõiste „muuseum“. Võibolla peab riik muuseumi ümber defineerima, kaasajastama. Näeme vaeva, et muuseumi näidata teisest küljest.

Mark Soosaar: minul on olnud mõte, et keskmuuseumid saavad varsti oma kogud sissekannete mõttes digiteeritud. Väiksemad muuseumid jõuavad ka sinna ja näevad puudujääki suurte muuseumite kogudes ning seeläbi saavad teada, mida vaja veel koguda.

Urmas Dresen: tegime eelmisel aastal Rootsi partneritega taotluse Interreg vooru ja 2013 leiab see finantseerimist. Meremuuseum saab sellest 2 000 000 kr juurde allveearheoloogia valdkonda.

Helve Russak: koordineerisin samamoodi ühte Interreg projekti ja see töötas väga hästi.

Aarne Vaik: maakonnamuuseumid peavad toetama oma teadmistega väikemuuseume ja neid suunama rohkem.

Külli Jaakon: väikemuuseumidel peavad olema esemed arvel ja siis võib ta end nimetada muuseumiks

Aarne Vaik: minu erakogu võiks olla ka kollektsioon, mitte muuseum

Mark Soosaar: üks muuseumide kogudega seonduv probleem on see, et muuseumide kogud on kindlustamata. Probleem on selles et kindlustajad ei oska / ei taha kindlustada, raske on maksumust määrata hindamatutel esemetel

Urmas Dresen: saab ka hinnata nii, et vaadatakse, mis maksab esemest identse koopia tegemine

Piret Õunapuu: ERM on teinud esemete laenutamisel nii, et ese saadeti diplomaatilise postiga edasi tagasi Venemaale ja polnud kindlustust vaja. Teine näide on see, et ese oli kindlustatud praktilistel põhjustel väiksema hinnaga, kui ta oleks olnud väärt. See ese purunes ja tuli taastada oma kuludega.

Alar Mik: Rannarahva Muuseumil oleks ettepanek, mis puudutab kogude kasutamist. Kas me saaksime siin kokku leppida, et kui me omavahel soovime vahetada esemeid, tellida koopiaid või fotode skanneeringuid – siis me teeksime seda tasuta. Rannarahva Muusuem teeb kõikidele muuseumitele igasugu väljavõtteid jms tasuta juba aastaid.

Urmas Dresen: Meremuuseumil see ongi nii

Helgi Põllo: sõltub näiteks kogustest, kui soovitakse 100 fotot digitaalselt, siis on see muuseumitöötajale lisatööks.

Mark Soosaar: kuna me peame kiirustama ja ei saa osaleda peale lõunat toimuval arutelul, siis Tõstamaa valla kutse oleks teha järgmine ümarlaud seal

Lõuna

4. Kogumistööst tänapäeval

Alar Mik: SA Rannarahva Muuseum on viimastel aastatel mitmeid kogumisaktsioone teinud, mis kõik on olnud eripalgelised. 2008 aastal käidi Prangli saarel, ekspeditsioon oli eelnevalt kokku lepitud saarevanemaga, kes muuseumitöötajaid viis talust tallu ja esitles kohalikele. Taoline kogumisviis andis hea kontakti elanikega ja hea tulemuse kogumisel. Teiseks näiteks on kogumine Peipsi järve kallastel, kus eelnevalt ei oldud kokku lepitud ja töötaja lihtsalt läks võõrasse kohta uksele koputama – selline viis ei andnud häid tulemusi, olid üksikud annetused mõne päeva peale. Sellel aastal korraldas muuseum üleriigilise meediakampaania mõrdade kogumisel – ka taoline moodus annab häid tulemusi, muuseumis registreeritakse annetajad ära, sõidetakse kohale ja võetakse esemed vastu. Milliseid kogemusi on teistel muuseumitel kogumise vallas?

Helve Russak: Sõru Muuseumis on midagi varasemalt arvele võetud, viimase aastaga on 2500 eset arvele võetud (enamjaolt fotod), suur osa kogust on naivistide maale. Kui tuleb infot, siis on aktiivselt kogutud.

Mall Siniveer: Harjumaa Muuseum on viimased 2 aastat käidud Prangli saarel oma töötajatega vaimset pärandit kogumas

Aarne Vaik: Käsmu Meremuuseum ostab esemeid oma kogusse, tullakse ka esemeid pakkuma. Kasutan ka osta.ee keskkonda. Käsmust on palju ka teised museumid aja jooksul kogunud. Minu kollektsioon on 17 aasta jooksul kokku aetud ja põhiliselt antikvariaatidest, Käsmu külas ei ole ringi käidud.

Eha Raja: Hanila Muuseumil fonde pole, kõik esemed on ekspositsioonis. Esemeid tuuakse muuseumisse, rohkem võetakse vastu dokumente ja mälestusi.

Raul Salumäe: Saaremaa Muuseumile peamiselt tuuakse esemeid. Tehakse ka ostusid (nt postkaarte). Kui koostada näitus, siis tuleb vastava teemalisi esemeid. Näituse eel on vaja selgitada inimestele, et nende annetatud esemed lähevad välja, see omakorda motiveerib muuseumile annetama.

Helgi Põllo: Hiiumaa Muuseumis toimub näituste aktsendiga kogumine, väikesed kogumisaktsioonid (väljakutsed kohtadesse), ühtlasi tuuakse esemeid ise kohale. Muuseum hakkab kodulehele ülesse panema esemeid, mida vajatakse. Plaan on ka koostada fotokaust – eseme foto ja kirjeldus, mis ese see on – see võimaldab tulevikus tuvastada esemeid ja eristada tüüpe ning haruldusi. Hiiumaal on levima hakanud nn „traagiline kogumisviis“ – tehakse üritus ja ese antakse avalikult muuseumile. Kui eset kogusse ei soovita, siis tekib probleem. Hiiumaa muuseumid suhtlevad kogumise alal omavahel ja kadedust ei ole.

Hilja Tüür: Muhu Muuseumil pole kindlat kogumispoliitikat. Viimasel ajal tuuakse palju tekstiilesemeid muuseumile. Paljud esemed, mis muuseumis on, kuuluvad Juhan Smuuli pärandi hulka.

Urmas Dresen: Eesti Meremuuseumil pole samuti konkreetset kogumispoliitikat, nagu eelpool nimetatud, saab ka meie muuseum kohale toodavaid esemeid ja näitustega seonduvalt. Suuremad kogumisekspeditsioonid on läbi saanud. Muuseumil on kogusid palju ja jõud ei käi üle, täienemine on kusagil 2000 ühikut aastas. Kogumine on kallis asi, peamine on mitte numbrit taga ajada vaid sisuliselt koguda. Oli ka periood, kus meremuuseumil oli igas Tallina antikvariaadis oma riiul – meremuuseum käis vaatamas ja vajadusel soetas esemeid (4-5 a tagasi). Meresõjandust ja militaarteemat on palju tulnud ja mõni teema on seega varju jäänud.

Piret Õunapuu: ERM-i kogumispoliitika oli kõige selgem 100 aastat tagasi. Toona saadeti aktiivseid üliõpilasi koguma Eesti rahva kultuuri. Edaspidi läks kogumispoliitika järjest segasemaks. Näiteks tuli igal suvel direktor A. Petersoni ajal käia välitöödel ja tagasi tuli tulla vähemalt 100 esemega, muidu oldi ebaõnnestunud. Viimastel välitöödel on korjatud eelkõige TÜ üliüpilastega mälestusi. Kogud täienevad ka iseenesest – eile anti teada, et Kommunaari muuseum tuleb üle. Ostetakse väga elitaarseid ja olulisi asju, aga rahalised võimalused on piiratud. ERM-is tehakse ka antikvariaatidega koostööd, viimasel ajal vähem. Mõnikord ka antikvariaadid pakuvad esemeid, viimasel ajal on ostetud antikvariaadist üks rannarootsi puusohva, aga nendel esemetel puuduvad reeglina legendid.

Asta Veenpere: Läänemaa Muuseum saab annetusi näituste tulemusel ja niisama, saadakse ka infot, kui kusagil on esemeid. Eraldi kogumistööd ei tehta. On ka missioonitundega inimesi, kes toovad muuseumile väärtuslikke esemeid. Mõningal määral tehakse koostööd antikvariaatidega. Viimastel aastatel on ostetud ka oksjonikaupa.

Raul Salumäe: lisaksin seda, et Saaremaa Muuseumil on kokkupuude mitteriiklike väikemuuseumidega, kellega tehakse koostööd. Peale positiivse ja vastastikult kasuliku koostöö kerkib esile jätkusuutilikkuse küsimus. Minu eluaja jooksul on üks selline väike koolimuuseum hävinud. Üks muuseum suudeti päästa, ühe koolimuuseumi kogu jõudis Saaremaa Muuseumile. Üks väikemuuseum on tänaseni kuuris. Kerkib üles väikemuuseumite jätkusuutlikkus ja nende kogude saatus keerulistel aegadel. Ma pole nende vastu, ka Saaremaa Muuseum on sündinud väikesest eramuuseumist. Eramuuseumite tegevuse jälgimine on aga osakene kogumistööst.

5. Randluse ja merekultuuri kajastamine Eesti merepoliitika arengukavas

Alar Mik: oleme tutvunud praegu koostatava merenduspoliitika arengukavaga. Praegune tööprojekt on liiga merekaubanduse ja majanduse keskne. Kuna Eesti on mereriik, siis leiame, et on oluline kajastada riiklikus dokumendis randlust ja rannarahva traditsioone, merekultuuri ja muuseume, kes oleksid nii turismi sihtkohaks, kui ka randluse ja merekultuuri edasiandjateks. Sooviksimegi teada, kas toetate ettepanekut, et esitaksime selle kõigi merendust ja randlust kajastavate muuseumide nimel arengukava koostajatele?

Riina Aasma: viimasel aastal hakkas koos käima Rannarahva Koda (randlusest ja merendusest huvitatud inimeste ja organisatsioonide ühendus), on tehtud tihedat koostööd merenduskojaga. Rannarahva Kojale on samuti tehtud ettepanek koostada merenduspoliitikasse randlust puudutavad punktid.

Urmas Dresen: jah, see on vajalik

Helgi Põllo: loomulikult toetame seda

Otsustati: Rannarahva Muuseum teeb randlust ja merendust kajastavate muuseumide nimel Eesti merenduspoliitika arengukavva pärandkultuuri ja turismi puudutavaid ettepanekuid.

6. Veebiteavik randlust ja merendust kajastavate muuseumide kohta

Alar Mik ja Riina Aasma tutvustaid etepanekut koostada randlust ja merendust kajastavate muuseumide ühine teavik. Teavik annab võimaluse valdkonnast huvitatud inimestel külastada just rannateemat käsitlevaid muuseume. Kõigile osalejatele anti kaasa teaviku jaoks vajalike andmete küsimustikud. Rannarahva Muuseum ootab tagasisidet ja andmeid 14. maiks.

Otsustati: koostada randlust ja merendust kajastavate muuseumide veebiteavik. Info edastada ka ümarlaual mitteosalenud muuseumidele.

7. Järgmine randlust ja merendust kajastavate muuseumide ümarlaud

Riina Aasma: meie ettepanek oleks, et hakkaksime regulaarselt edaspidigi kokku saama. Kuna Mark Soosaar tegi ettepaneku saada järgmisel korral kokku Tõstamaal, siis võiksimegi suve lõpul seal kohtuda. Pakuks ka välja, et järgmisel korral keskenduda näiteks teadustööle ja rääkida valdkonna (randlus / merendus) teaduritest.

Otsustati: hakatakse regulaarselt koos käima, järgmine ümarlaud toimub Pärnumaal, Tõstamaal.

Riina Aasma Alar Mik

ümarlaua moderaator protokollija

riina@rannarahvamuuseum.ee alar@rannarahvamuuseum.ee

Osalejad:

1. Merle Kuris – MTÜ Balti Keskkkonnafoorum
2. Linda Metsaorg – Eru Lahe Rannarahva Selts
3. Jüri Lember – Meremeeste Sõltumatu AÜ, Erakond Eestimaa Rohelised meretoimkond,
4. Alvi Rand – Erakond Eestimaa Rohelised Saare ja Muhu piirkond
5. Kati Kukk – Eesti Merematkamise selts
6. Mairold Metsaviir – Eesti Merematkamise selts, ESS Kalevi Jahtklubi
7. Ado Tikerpäe – Hoia Eesti Merd, ESS Kalevi Jahtklubi
8. Kaido Vagiström – SA Tapurla sadam, MTÜ Harju Kalandusühing
9. Agni Kaldma – Eestimaa Looduse Fondi mereprogramm

10.  Andres Tammiste – Purtse merepääste

11.  Andrus Saulep – Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Mereakadeemia

12.  Peeter Tiks- Sisevete Laevaliinid, Sisevete Jahtklubi

13.  Marina Jannsen – Sillamäe Rakendusliku Ökoloogia Keskus

14.  Erhard Jannsen – Sillamäe Rakendusliku Ökoloogia Keskus

15.  Mehis Luus – Toila Ontika Merekuurort

16.  Piia Tamm, Toila Ontika Merekuurort

17.  Andres Jagor – MTÜ Harju Kalandusühistu

18.  Ahti Aasma – merehuviline

19.  Jan Pankovets – Rakendus Ökoloogia klubi

20.  Deniss Vinogradov – Rakendus Ökoloogia klubi, ArtFactory

21.  Riina Aasma – SA Rannarahva Muuseum

22.  Alar Mik – SA Rannarahva Muuseum

23.  Külli Jaakon – SA Rannnarahva Muuseum

Rannakülade kaardistamine ja koostöö

Paljudes piirkondades on rannakülad välja suremas, inimestel pole lähikonnas tööd, ollakse sunnitud elukohta vahetama, noored lähevad ära. On ka piirkondi, kus rannakülad on aktiivsed, teevad koostööd, soodustavad paigalejäämist. Olukorra kaardistamiseks on vaja saada kontakt kõikides rannakülades kas siis omavalitsuste kaudu või kohale sõites. Rannarahva Muuseum soovib seoses ekspositsiooni uuenemisega koostada virtuaalse rannakülade kaardi, kus on nii ajalooline lugu, kui ka tänapäevane  informatsioon. Toila rannaküla lugu hakatakse koguma kohaliku Leader tegevusgrupi toetusel, plaanis kalurilugude kogumik välja anda ja ka veebi välja panna. Ettepanek välja anda veebipõhine lautrikohtade kaart.

Rannakülade kontaktid on vajalikud, et kaasata kohalikke inimesi neid puudutavatesse otsustesse (näiteks põlise rannapüügi õigus).

Palju infot on kogutud seoses kalanduspiirkondade strateegiate koostamisega, midagi on kindlasti ka Kodukandi liikumisel.

Otsustati:

• Kaardistada, millist infot on juba kogutud ja seejärel töötada välja küsimustik: püsielanike arv, kalapüügiga tegelevate inimeste arv, lautrikohad, sadamad, kooli-poe-rahvamaja olemasolu jne. Riina Aasmale saata informatsioon, mis puudutab juba kogutud andmeid.
• Tegeleda rannakalanduse töögrupis aktiivselt edasi põlise püügiõiguse teemaga

Randlust puudutavad teemad merenduspoliitikas

Merenduspoliitika töögrupile oleks vaja esitada Rannakülade taaselustamist (mida ei kajastata merenduspoliitikas) puudutavaid märkusi ja soove – see võimaldab tulevikus merendusmeetmega saada ka randluse valdkonda raha. Randluse meedet merenduspoliitikas pole, oleks vaja meetmete alla konkreetseid rannarahva teemasid. Ilma riikliku toetuseta ei hakkagi rannakülad arenema.

Otsustati:

• Vaja välja töötada 6-7 randlust puudutavat põhiteemat/postulaati, mis esitada merenduspoliitika töögrupile. Asjaga on kiire, aprilli lõpuks vaja ettepanekud teha. Alar Mik Rannarahva Kojast võtab kureerimise enda peale ja konntakteerub ka valdkonna spetsialistidega.
• Riina Aasma ja Jüri Lember esitavad kutse merenduspoliitika töögrupile tulla Rannarahva Koja koosviibimisele, et nende küsimuste üle arutleda.

Muud teemad

Sillamäe Rakendusliku Ökoloogia Keskus tegeleb Ida-Virumaal venekeelsele elanikkonnale suunatud ja merega seotud keskkonna, hariduse ja kultuuriprojektide eestvedamisega. Eesmärk õpetada inimestele oskust elada koos merega ja väärtustada elukeskkonda mere ääres. Hetkel tegeletakse Tallinnasse filiaali asutamisega, mille tegevus  on samuti suunatud venekeelsele elanikkonnale. Probleem on leida pedagooge ja valdkonna spetsialiste, kes teadmisi merest noortele edasi annaks.

Ettepanek:

• asuda koostööd tegema Linda Metsorgi poolt juhitava Läänemere projektiga, mis on suunatud nii noorte, kui ka pedagoogide koolitamisele mere ja merekeskkonna valdkonnas.
• Läänemere projekti kohta panna rohkem informatsiooni veebi üles.
• Pidades oluliseks jätkusuutlikkust avaldab Rannarahva Koda toetust Linda Metsaorgi jätkamisele Läänemere projekti eestvedajana, mis tegeleb noorte harimisega merenduse ja keskkonna vallas ja mida ta on aastast 1989 vedanud.

Saabuvad üritused:

13-14. mail toimub  sadamate seminar Viinistus: reostustõrje, praktiline tuletõrjeõppus, keskkonnakaitse, sadamale legendi loomine. Korraldab Hoia Eesti Merd

22.aprill toimub Rannarahva Muuseumis randlaste pärandkultuuri koguvate muuseumite ja erakogujate ümarlaud

Ümarlaua protokolli on võimalik küsida Riina Aasma käest riina@rannarahvamuuseum.ee